Esimene lumi …

esimene lumi

Hommikul tööle sõites valdasid vastakad tunded. Puud olid lumehärmas ja meel nukker, et ei saa seda ilu Haanja poole vaatama minna (hiljem kuulsin, et Haanjas oli ikka väga võimas lumi). Kõige eriskummalisem oli lugu aga hoopis Rõuges, kus ilm udune ja lumiseid puid polnud kusagil. Kas mõjutas seda Rõuge “järveline kliima” või mingi muu tegur, ei tea. Mingiks ajaks jätsin kogu ilmaolud ja keskendusin muudele teemadele. Lõunaajal nägin aknast aga tihenevat lumesadu ning kaugel ürgoru nõlvadel huvitavat vaatepilti. Rõuge järvede ääres lumehärmaseid puid polnud, aga mida kaugemale silm seletas seda lumisemaks kuusetipud läksid. Näpistasin kümmekond minutit ja käisin olukorda vaatamas. Ürgorg oli uduvaiba sees, kauguses lumised kuusetipud ja lähemad puud vähese lumega. Otsisin piiri “lumepuude” ja “lumeta puude” vahel, kuid selgepiiriline joon jäi nende väheste minutitega leidmata. Sellele vaatamata nägin ainulaadset vaatepilti. Kollaste kaselehtede tagant piilusid lumised kuusetipud …